Suud magusaks.

Veel veidi vähem kui aasta tagasi arvasin, et kookide, pirukate ja saiakeste tegemine ei ole absoluutselt minu pärusmaa. Sisestasin nii endale kui teistele, et kurat võtaks ma olen siiski kokk mitte pagar-kondiiter.  Aga nagu kokkamisega siis ka küpsetamise ja kõige sinna juurde kuuluvaga on vist see, et mida rohkem sa proovid ja möllad seda huvitavamaks asi muutub. Ja no kui teised hakkama saavad kuidas siis mina saan kehvem olla. Eks ma olen tegelikult kokana töötades pidanud üht teist ikka kokku keerama ka aga sellega on alati see teema, et kui vähegi võimalik hiilid kõrvale ja lased seda teha kellelgi kellele see meeldib ja kes asjast rohkem jagab.

Ilmselt on senini mind eemal hoidnud hirm midagi valesti teha ja totaalselt pekki keerata. Mul on peaaegu alati midagi valesti läinud või pole lõpptulemus olnud selline nagu ma lootsin. Igatahes olen nüüd viimaste kuude jooksul proovinud katsetada ja sisestada endale, et pole see asi tegelikult nii hull midagi. Kuna praegu on pikad pühad ja aega palju otsustasin teha midagi magusat aga hoopis teistsugust kui lihavõteteks kohane. 

Kuna ma enamus ajast kokkan ja küpsetan ilma igasuguste kindlate retseptideta siis nii ka seekord...

KOOSTISOSAD:

Põhi: 200g Selga šokolaadiküpsiseid ja 80 võid (mina kasutasin umbes 150g hapukoort).

Esimene kiht: 400g Otto toorjuustu, 200ml Farmi vahukoort, 1tl rohelist toiduvärvi, 3 lehte lehtželatiini ja 100g suhkrut.

Teine kiht: 400g Otto toorjuustu, 150g külmutatud maasikaid, 150g külmutatud vaarikaid, 150g suhkrut ja 6 lehte lehtželatiini.

Kuna ma otsustasin teha kihilist toorjuustukooki ja nagu mainitud polnud mul mingisugust kindlat retsepti. Läksin poodi ja ostsin toorained mis omavahel sobivad ja mis mulle meelepärased on. Mõningad asjad olid ka juba varem kodus olemas..Igatahes kogu koogi jaoks vajamineva tooraine hind tuli Selveris osteldes ligikaudu 15 eurot.

Esimese asjana pean ära mainima, et algajana panin põhjaga totaalselt mööda, aga eks vigadest õpitakse. Tegelikkuses oleksin pidanud põhja tegemiseks kasutama küpsiseid ja sulatatud võid, aga kuna ma poes unustasin võid osta kasutasin hapukoort. Tänu sellele jäi põhi pisut kleepuv ja pehme - teinekord olen targem. Ideeliselt tuleks siis purustatud küpsised(kasutasin  Selga šokolaadiküpsiseid kaks pakki) ja sulatatud või omavahel ühtlaseks massiks segada ja suruda lahtikäiva koogivormi põhja. Mina ladusin veel äärde värskeid maasikaid, et kook hiljem visuaalselt huvitavam paistaks.

Järgmiseks tuleb valmistada esimene kiht..selleks sega omavahel toorjuust(Otto toorjuust 400g), vahukoor 200 ml, suhkur (panin maitse järgi), roheline toiduvärv ning laimi koor ja mahl. 

Kõige keerulisem osa on želatiini lisamine. On kaks võimalust kas kasutada lehtželatiini või pulbrit. Minu jaoks tundus lehe kasutamine lihtsam viis. 1 dl vedeliku kohta peaks kasutama ühte lehte. 

Esmalt tuleb lehed külma vette paisuma panna kuni need pehmeks muutuvad, pigista liigne vesi lehtedest välja ja kuumuta väheses vees(ühe lehe kohta kuni 2spl vett). Keema ei tohi lasta, see vähendab želatiini toimet. Kuni valmistad uut kihti lase eelmisel seni külmas seista.

                                         

Järgmise kihi valmistasin maasika-vaarika toormoosist mille segasin toorjuustu ja želatiiniga. Kihilise koogi valmistamisel tuleb silmas pidada, et enne ei tohi uut kihti peale kallata kui eelmine on korralikult tardunud. Selle kihi juures tekkis mul jälle tunne, et tahaks alla anda ja koogi sõna otseses mõttes vastu seina visata. Eelmine roheline kiht oli kenasti tardunud ja kõik nagu toimis, kuid ma ei osanud arvestada, et happelise kreemi jaoks tuleb kasutada rohkem želatiini. Roosa kreem ei tahtnud kuidagi tarduda ka peale kolme tundi külmas seismist. Mul ei jäänud muud üle kui kreem ettevaatlikult kaussi tagasi tõsta, uuesti vahustada ja lisada topelt kogus želatiini. 

Muidugi olin ma enda peale üsna tige ja sain jälle mitu tundi rohkem oodata aga nii hea tunne oli näha, et asi lõpuks toimib.

Kui viimane kiht on poolenisti tardunud võib kooki vaikselt kaunistama hakata, see tagab selle, et marjad ja igasugu muud kaunistused jäävad ilusti kihi külge kinni ja ei hakka hiljem koogi lahtilõikamisel segama. 

Kui kook on kõige meeldivaga kaunistatud ei jäägi üle muud kui oodata. Õnneks võttis see ootamine seekord paar tundi. 

Nagu pildilt näha ja ma ka mainisin jäi põhi liiga vedel. Aga maitset see ei seganud. Sõbrad sõid ja kiitsid. Esimese sellise koogi kohta jäin ise rahule ja eks järgmine kord saab juba paremini.