Monday, June 25, 2018

Arvustus : Valurauast ehk malmist Gourmet grillpann

Vähem kui nädalake tagasi andis Chez Marius kokapood mulle katsetamiseks tutika malmist grillpanni. Poe endaga saad tutvuda: SIIN 
Pann ise on toodetud Rootsis ja tootjaks on Gense nimeline ettevõte. Valurauast pannid on üldiselt väga pikaealised, kannatavad hästi kuumust ja intensiivset kasutamist. Valurauast panne võib kasutada kõikidel pliitidel ja ka ahjus kui pannil on terasest või valurauast käepide. 
Malmi pind nõuab kaitset, näiteks määrimist rasvainega või õliga, et see ei roostetaks. Paljud malmnõud põletatakse rasvaga juba tehases. Tehasest tulnud nõu on koheselt valmis kasutamiseks, kuid ei näita veel oma parimaid omadusi. See nõuab sissetöötamist, laialdast kasutust, küllaltki suure rasvakogusega praadimist ja peale mõnekuulist kasutamist vajadusel rasvapõletamist.
Tavapuhastamiseks peale kasutamist piisab pühkimisest majapidamispaberiga või pesemisest jooksva veel all ilma pesuvahendita. Pesuvahendid lahustavad rasva. Hästi hoitud malmi on lihtne hooldada ja pesemisvahendit ei olegi tarvis.Peale pesemist kuivata pann hoolikalt pliidil soojenedes, nii kuivab niiskus ka panni sisemusest. Ära kunagi pese panni nõudepesumasinas, see eemaldab panni pinnalt kogu rasva kihi.

ARMASTUS ESIMESET HETKEST ALATES.

Muidugi tundus pann algul minu käe jaoks raske ja kohmakas, aga sellega harjub. Teine oluline asi millega tuleb ettevaatlik olla on see, et pann läheb üsna kiiresti kuumaks ning rasv mille olete grillimiseks pannile lisanud hakkab väga hoogsalt pritsima. Kasutasin selle ärahoidmiseks tavalist panni kaant. Põhjus miks ma seda panni armastan on see, et kuigi ma pole eriline liha sööja siis selle panniga küpsetatud liha jääb väljast korralikult krõbe aga on seest ülimahlane. Teine positiivne asi panni juures on see, et ma saan grillida kõikvõimalike juurvilju ja need jäävad kergelt suitsuse mekiga ning samuti mõnusalt kuldkollased. Kolmas hea asi selle panni juures on, et grillimiseks ei pea Sa isegi aeda  omama. Saad grillida kasvõi oma pisikesest köögist lahkumata.

Grillisin sea sisefileed, juurde värsked köögiviljad ning kombineerisin sinna sobiva kastme.






Seafilee maitsestasin  Santa Maria Teryaki kastme, samasse sarja kuuluva Chicken and Steak maitseaine segu, musta pipra ning soolaga.

Nagu eelnevalt mainitud läheb pann väga ruttu kuumaks ning liha küpseb päris kiiresti. Ole valvas, et liha kõrbema ei läheks.


Kui liha on pannil umbes 15 minutit igalt küljelt küpseda saanud on ta kindlasti valmis. Kui Sa ei ole endas kindel võid alati liha ahju järelküpsema tõsta. Enne serveerimist aga tõsta liha lõikelauale ja lase tal hetke puhata, nii võid kindel olla, et saad mõnusalt mahlase lihatüki. 


Seni kui liha lõikelaual puhkab saad grillida endale meelepäraseid köögivilju ja valmistada kastet. Mina grillisin värsket hernest, shampinjone, kirsstomateid,  värsket kartulit ja porgandeid.





Tegelikult oli mul plaanis valmistada kirsi-punaveini kaste aga kuna vein oli kodus otsa saanud siis pidin midagi nuputama. Kasutasin pühapäevahommikustest pannkookidest alles jäänud vaarikamoosi, sweet chillyt  ja balsamico kreemi mis on igapäevaselt kodus olemas. Maitseks lisasin näpuotsaga soola ja värsket peeneks hakitud tüümiani. Kaste sai nii hea, et ilmselt saab sellest mu suur lemmik grillitud liha kõrvale.



Nüüd on aeg serveerimiseks. Lõika terava noaga lihast 2-3 cm paksused viilud. Lisa taldrikule kaste ja köögiviljad. Mina kasutasin kaunistamiseks veel värsket tüümiani ja võõrasema lille kroonlehti.  Head isu !



Postitus sündis koostöös Chez Mariuse kokapoega. Meie korraldatud loosist kus loosin välja selle sama imelise malmist grillpanni ja 25. eurose Chez Mariuse kinkekaardi saate osa võtta: SIIN

Tuesday, May 8, 2018

Eesti Toidumess ''Sööma!'' 2018


Sel aastal toimus Toidumess 4.-5.mail Tallinna Laululaval. Toimub see tegelikult igal aastal maikuu esimesel nädalavahetusel. Kokku kutsutake eestimaa toidu ja joogimaailma suurimad tegijad: suured ja väikesed toidukaupade tootjad, jae- ja hulgikaupmehed, catering-teenused, toiduvaldkonnaga seonduvad organisatsioonid ja arvamusliidrid.
See on üritus, mida minusugune toidu armastaja terve aasta oodanud on. Nagu igal aastal üritasin ka sel aastal leida midagi sellist mis on minu jaoks uus. Midagi sellist millest ma üldse kuulnud pole või kuulnud olen, aga näinud ei ole. Millegipärast mulle tundub, et igal aastal jääb neid uusi tegijaid aina vähemaks või siis olen ma lihtsalt ennem Toidumessi juba nii hästi informeeritud. Kuid midagi uut ma siiski leidsin. Muidugi olid olemas ka kõik vanad ja tuntud tootjad aga nende toodanguga olen ma hästi kursis ja no tahaks ju koguaeg midagi uut ja põnevat.

MINIPANNKOOK

Esimese asjana jäid mulle silma kaks naisterahvast Edith ja Tiina kes tegid pannkooke. Praegu te ilmselt mõtlete, et miks need pannkoogid nii erilised on. Aga just sellepärast, et need ei olnud tavalised pannkoogid ja neid ei tehtud ka mitte tavalise panniga. Oma panni kutsuvad nad hellitavalt Cubaks. Minipannkoogid ehk Poffertjes on 2017. aastal alustanud noor ettevõte. Tegemist on Hollandi päritolu tänavatoiduga, mille traditsioonid ulatuvad 18. sajandisse. Olgu veel mainitud, et tegemist on kohevate pärmitaignast pannkookidega. 
Pannkooke võite leida suurematelt laatadelt ja väliüritustelt. 
Jagan teiega ka nende  facebooki lehte : https://www.facebook.com/minipannkook/ ja instagaramis: https://www.facebook.com/minipannkook/



PROVENA HOMMIKUKÜPSISED

Kuna ma ise olen suur hommikusöögi inimene ei saanud ma sellest letist mööda minna. Valikus oli kolm erinevat maitset : Kaera-pohla, kaera-puuvilja ja kaera-śokolaadi.  Tegemist on gluteiinivabade toodetega Soomest. Need küpsised olid tõesti maitsvad ja kindlasti leiavad koha nii minu kui minu   lapse hommikusöögilaual. Sama firma tootevalikusse kuuluvad  ka  hommikupudru helbeid, gluteiinivabad jahusegud,  kartulitärklis, kiirpudrud, kartuli-rullid, ja leib. Firma kodulehel on on olemas ka huvitavad retseptid erinevate küpsiste, putrude, pizzade jms jaoks. Kellele inglise keel probleeme ei valmista siis : https://www.provena.fi/en_US/tuotteet



RUBY CAFE

Nende puhul jäid mulle silma uhked ja hoopis teistmoodi Bagels burgerid. Mõnusalt seemnesed ja värsket kraami seal vahel jätkus. Kahjuks ei osanud noormees kõige paremini Eesti keelt ja millegipärast ma ei taibanud seal saginas ka vene keeles suhelda siis sinna paika ta jäi. Facebooki lehekülge uurides ma ei leidnud neil pakutavat menüüd ja üleüldse oli seal väga vähe infot ning arvustusi oli seinast seina siis tundub, et tuleb kohapeale uudistama minna. Kohvik ise asub Rotermanni kvartalis, kuid täpset aadressi ma leida ei suutnud.


KOTZEBUE PAGARIKODA

Armastus esimesest suutäiest sõna otseses mõttes.  Pagarikojas ajavad asju kolm eestimasist tippkokka Tõnis, Maido ja Peeter. Nende valmistatud hapusai on  seesama mida vanaema lapsepõlves valmistas ja mida moosi ning külma piimaga lõpmatuseni süüa sai. Toodang valmib Koplimäe talu kvaliteetsest jahust.Hapendamiseks on kasutatud loomulikult hapupiima ja ka õlut.
Lisaks hapusaiale saab sealtsamast ka puhta maitsega rohumaveise lihast erinevaid tooteid. Liha kõrvelt ei puudu muidugi ka hea käsitööõlu.https://www.facebook.com/KotzebueBakery/



CHEZ MARIUS KOKAPOOD

Ilma suurepärase tehnikata ei sünni ka head toitu. Toidule vahelduseks oli see päris hea  ja no ma tahaks näha seda kokka kes kvaliteetsete nugade ja tarvikute peale niiöelda pöördesse ei lähe. Häid nugasid pole ühes köögis kunagi liiast. 
Poest leiab kohvi ja tee valmistamise vahendid ja tarvikud, serveerimis tarvikud, erinevad köögis kasutatavad tarvikud, küpsetustarvikud, pannid, katlad, pajad, vormid, ahjuplaadid, kokanoad ja lõikelauad, baaritarvikud, puhastusvahendid ja säilitustarvikud. Kokkuvõttes kõik see mida sa oma ettevõttesse või koju vajad. Kas saaks enam mugavamat poodi olla ? Ma olen kindel, et sellest saab minu lemmikpood. Ja teate mis on veel mugav ? Poel on olemas ka e-pood, niiet pole vaja üldse Tallinnasse sõita. 150 euro suuruse tellimuse korral saadetakse teile pakk tasuta kohale. Lisan siia ka  veebilehe: http://chezmarius.ee


VEG MACHINE BALTA

Tegemist on vege ehk taimetoidu kohaga mida veavad kaks noort kuid uskumatult andekat inimest. Toidukoht sai alguse aastakese tagasi 19.mail 2017. Tänaseks päevaks on asi nii populaarne, et kliente sajab sisse niiöelda ustest ja akendest. Hetke seisuga võib menüüst leida bataadi burgeri, Mehiko-Prantsuse wrapi, suvise notdogi, kuuma võileiva ja bataadi friikad.  Hinnad on väga taskukohased ja toidud suurepärased. Eriti soovitan proovida bataadi burgerit, see on vaieldamatu müügihitt ja ilmselt maitseb ka neile kes igapäevaselt liha armastavad. 
 Kes aga Tallinnasse ei satu siis tasub Foodtrucki liikumisel silma peal hoida, sest burgerit leiab ka sealt ja midagi samaväärtselt head. https://www.facebook.com/vegmachinebalta/








NATTY - ESIMENE EESTIS VALMISTATUD MAAPÄHKLIVÕI

Tegemist on  kolme noore ja andeka ettevõtja Martti, Lisanni ja Emersoniga kes pakuvad  puhast ning kvaliteetset toodangut. Toode ei sisalda suhkruid, taimseid rasvu ega õlisid, seega sobib igaühele.
Valikust leiame kolm erinevat varianti : kreemjas, krõbisev ja chia seemnetega. Viimane sai tunnustatud ka Eesti Parim toiduaine 2018 konkursil. Hetkeseisuga leiab tooteid Tallinnast, Tartust, Otepäält ja Elvast - sealsamas toode ka valmib. Ma pole kunagi eriline maapählite või üldse pähklite sõber olnud aga seda chia seemnetega maapähklivõid prooviksin kindlasti veel. http://natty.ee/








Tuesday, May 1, 2018

Tallinn Coffee Festival 2018


Selleaastane üritus toimus teist aastat Kultuurikatlas.  Esimene toimus täpselt aasta tagasi samas kohas ja oli nii populaarne, et korraldati uuesti ka sel aastal. Seda üritust olin ma juba nädalaid oodanud, sest minusugusele kohvihoolikule nagu ma ennast nimetan on see suurepärane võimalus proovida erinevaid kohvisorte. Muidugi ei jookse ka uued teadmised mööda külgi maha ja ma lootsin leida  endale koju sobiva kohvimasina.
Pileti olin juba varem Piletilevist valmis ostnud kuna ürituse facebooki kodulehel oli kenasti kirjas, et sealt soetatud piletiga saab varem sisse ja sellega oled niiöelda erikülaline. No ma ei tea, et see oleks nüüd mingi eelis olnud. Kohale jõudes tundus mulle, et sisse lasti kõik soovijad kuna pileteid müüdi ka sealsamas kohapeal.

Uksest sisse astudes jäi mulle kohe silma üks ülimalt armas punane retro kohvimasin.Tegemis oli Illy kohvi & Dammann Freres tee boksiga. Tavakasutajale võibolla rohkem tuntud kui Da Vinci Food. (http://davincifood.ee/illy-kohv-damman-tee/). Loomulikult olin ma sellesse masinasse koheselt armunud kuid minu suureks pettumuseks sain nende müügikonsultandilt Kerli Lindojalt teada, et tegemist on kapselkohvimasinaga. Seal minu roosa õhuloss purunes. Millegipärast olen ma ikka ehtsate kohviubade poolt ja mulle meeldib neid otse jahvatada, seega olen ma espressomasina pooldaja.  Muidugi oli ta valmis mulle koheselt ühe espresso valmistama. Kuna ma olen lahja kohvi jooja küsisin nii kangele kohvile juurde piima mida mulle kahjuks ei antud, ei saanudki aru miks ? Võibolla kogu selle sagina keskel mind lihtsalt ei kuuldud. Espresso maitses nagu kange espresso ikka aga ega ma väga hästi aru ka ei saanud kuna ma absoluutselt ei suuda nii kanget kohvi juua. Tänasin ja liikusin edasi.


Edasi liikusin ma minu jaoks jube naljaka boksi juurde. Esiteks ma ei viitsinud täiesti ausalt isegi meelde jätta selle boksi nime, sest polnudki midagi meelde jätta. Kaks tüüpi proovisid teha reklaami millegile mida reaalselt veel olemas polnud ja mille kohta nad suurt rääkida ei osanud. Ei teadnud nad hinda, seda millal toode avalikult välja tuleb ja polnud neil ka mingisugust veebilehte. Ilmselt tahtsid nad lihtsalt näha kuidas toode inimestele peale läheb aga kuna mulle asi maitses tahaks ma ju ometi teada kus ma seda tulevikus osta saan ja millal see müügile tuleb.
Tegemist oli kofeiini sisaldava veega mis olid siis erinevate maitsetega. Mulle, kes ma joon praegu 4-5 kohvi päevas oleks see hea vaheldus. Googeldades leidsin küll mingisuguse rootsikeelse lehekülje aga ega sellest mul palju kasu pole. Kui keegi mu lugejatest rootsi keelt mõistab siis panen lingi siia : https://www.lofbergs.se/vart-kaffe/kalla-drycker/caffeine-water-citron/



Liikusin edasi ja olin ausaltöeldes juba suhteliselt pettunud. Jõudsin Pellini Top kohviubadeni. Noor barista oli kohe valmis mulle ühe caffee latte tegema. Oli näha, et erilist vaeva ta selle tegemisel ei viitsinud näha. Piimavaht polnud päris see mida ma oleks oodanud ja kui juba lattet valmistada oleksin oodanud oma kohvile kasvõi mingisugust kõige lihtsamat südame joonistust mida peaks iga endast lugupidav barista oskama. Okey joonistused joonistusteks kohv maitses õnneks siiani kõige paremini kuigi oli ikka päris kange minujaoks. Ubade kohta mulle midagi rohkemat ei seletatud ja seega ei leidnud ma ka mõtet seal edasi passida. Jõudsin veel uurida, et palju see kilone ubade pakk mulle maksma läheb ja sain teada, et umbes 20 euro kanti. Minumeelest tavakasutajale ikka natukene liiga kallis.

Eelnevalt olin lugenud, et festivalil saab ka süüa. Läksin siis otsima mida maitsvat pakutakse. Nagu oletada võis olid enamus asju magusad. Kas siis magusad küpsetised, kommid või muu taoline. Kuna mul tegelikult oli nii kangest kohvist juba pisut halb ja ma ei raatsinud Magus Valge käsitoo ja kondiitriärsit kooki osta liikusin edasi. Lubasin endale, et ühel heal päeval ma lähen nende juurde kohapeale kooke proovima, sest no need nägid ikka tõeliselt uhked välja. Lisan teile siia nende aadressi ka : https://www.facebook.com/MagusValge/ ja instagramist https://www.instagram.com/explore/locations/377591582311662/magusvalge-kasitootordid/
 Teiselt korruselt avastasin, et all toimub mingisugune huvitav võistlus. Päris täpselt ei saanudki aru kas võistlesid külastajad või olid need ikka päris baristad. Võistlus nägi ette kaheksat erinevat sorti kohvi mis olid jagatud kolme tassi. Võistlejad pidid eristama milline kohv kolmest ei kuulu samasse sortimenti. Jäin mõtlema kas mina oleksin suutnud neid eristada ? Vist mitte, või siis peaks neil ikka päris selgesti tuntav maitseerinevus olema.


Lõpetuseks leidsin vahva tüübi kes festivalil hoopis limonaade reklaamis. Ega ma muidugi hästi aru ei saanud mis seos on neil kohviga aga see selleks. Tegemist on Poolas toodetud limonaadiga mis peaks olema 100% naturaalne. Oma asju on nad ajanud aastast 2012 ja teevad seda siiani isegi peale kohtuprotsessi. Justnimelt, lugesid õigesti. Kuna firma kandis algselt nime John Lemon kaebas John Lennoni naine neid nime kasutuse eest kohtusse ja neil tuli oma nime muuta. Praegu ja ilmselt ka edaspidi kannavad nad nime On Lemon. Kuna tüübil polnud maitsmiseks topse pidin ostma terve pudeli. No õnneks see maksis vaid kaks eurot ja oli seda hinda ka igati väärt. Proovisin siis mustsõstra maitselist. Ja mis mulle väga meeldis oli see, et seal polnud nõmedaid gaase.

Eelmise aastaga võrreldes oli muidugi korraldus paremuse poole liikunud. Esimesel aastal oli peaaegu võimatu saada piimaga kohvi. Aga kokkuvõttes ootasin ma midagi palju enamat. Loodan, et järgmisel aastal on asi veel parem. Praegu ei saanud ma aru mille eest ma selle piletiraha maksin ? Ometi oli eelmisel aastal üritus tasuta ja ma ei ütleks, et see aasta asi väga palju parem oli. 


Saturday, April 14, 2018

Kiirelt ja magusalt


Mis on teie see toit mida te teete siis kui tulete väsinuna töölt ja ei viitsi üldse kokata, aga midagi peaks valmistama ? Midagi kiiret, maitsvat ja toitvat. Mul on juba mitu aasat oma lemmikretsept mida ma tahaksin nüüd siin teiega jagada.


Selleks läheb sul vaja (kogus umbes 4-le) : 

1 pakk Santa Maria munanuudleid
200 grammi jahutatud kanafileed
200 grammi külmutatud köögivilju (mina kasutasin Härmavilja wokisegu)
100 grammi värskeid shampinjone
250 grammi Santa Maria Sweet Chillyt
20 grammi värsket peterselli või koriandrit
4 küüslauguküünt
soola ja pipart maitse järgi


      



Esmalt pane pott veega tulele, maitsesta soolaga. Kui vesi keeb lisa nuudlid ja veidi õli. Kui nuudlid on pehmed kurna need ja tõsta kõrvale. Õiged nuudlid oled saanud siis kui need on pisut Al dente (Itaaliast pärinev kulinaarne mõiste, mis tähistab keedetud pasta  valmidusastet ja mille puhul osutab pasta hambale veel kerget vastupanu.)



Järgmiseks pane pann tulele, praadimiseks kasuta õli ja või segu..nii saad parema maitse ning kuldsema tulemuse. Kui pann on piisavalt kuum lisa hakitud seened, prae neid kuni nad on kuldsed, maitsesta soolaga. Järgmiseks saad pannile panna varem valmis tükeldatud kana. Kana liiga kaua praadides võib see jääda liiga kuiv ja vintske...ole ettevaatlik. Kui kana on valmis lisa külmutatud köögiviljad ja prae kuni segu on valis.  Maitsesta soola, pipra ja väikeseks hakitud küüslauguga. Lõpuks lisa segule Sweet Chilly ja lase segul veel veidi podiseda.




Nüüd lisa pannile varem keedetud nuudlid ja valmis hakitud petersell või koriander ja sega kõik omavahel kokku.  Vahel olen roale lisanud ka muna kuid seekord sai nii. Serveeri roog kausis või taldrikul. Mõnus toit mida pulkadega süüa, kui see veel hästi välja ei tule saab hakkama ka kahvliga.  

        
      Head isu !!!    


Kui kõht on täis on aeg magustoidu jaoks. Seekord otsustasin teha ülipopulaarseid capcake ehk tassikooke.Kindlasti arvab enamus, et tassikoogid on lihtsalt tavalised muffinid kuid ohh eii, siin te eksite. Tassikoogid erinevad muffinitest selle poolest, et nendes on rohkem rasvainet ja suhkurt. Seega on nad mahlasemad, õrnema tekstuuriga ja magusamad. Tassikoogid on erinevalt muffinitest alati kaunistatud, reeglina rohke kreemiga. Nende tegemiseks on retsepte miljoneid, mina tahtsin seekord teha midagi natukene tervislikumat. Valisin tavalise nisujahu asemel täistera jahu. 

Sellest kogusest saad 12 koogikest :  
2 muna
1 dl suhkurt
1 dl vanillisuhkurt
150 grammi võid
3 spl piima
220 grammi täisterajahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
150 grammi tumedat šokolaadi 

Haki või kuubikuteks ja pane piimaga potti. Kuumuta keskmisel kuumusel kuniks või on sulanud. Tõsta pliidilt. Vahusta munad vaniljesuhkruga ja kui vaht on kohev, nirista sisse või-piima segu ja jätka vahustamist ca 30 sekundiks.
Sega jahu, suhkur ja küpsetuspulber omavahel. Sega ettevaatlikult (käsitsi) muna-või segu sisse, võimalikult vähe segades. 
Jaga segu 12 muffinivormi (nii, et vormid on 2/3 võrra täidetud). Suru iga vormi sisse üks tükike šokolaadi. Küpseta 175 kraadises ahjus umbes 20-25 minutit. Võta ahjust ja jahuta.


Mascarpone-koorekreem :

 250 grammi mascarponet

1,5 dl rõõska koort 35%
1 dl suhkurt
Roosa ja rohelise värvi sain muidugi toiduvärve kasutades. 

Vahusta koor suhkruga kuniks on tekinud pehme vaht. Lisa supilusikatäie kaupa toasoe mascarpone ja jätka vahustamist kuniks kõik mascarpone on lisatud ning segu ühtlane. Lase segu pritskoti ja tülle abil koogikestele. Kaunista puuviljade, marjade ja kõige muu põnevaga. Lase ennem maiustamist kookidel veidi külmas seista, siis jõuab kreem ilusti tarduda. 










Saturday, March 31, 2018

Suud magusaks.

Veel veidi vähem kui aasta tagasi arvasin, et kookide, pirukate ja saiakeste tegemine ei ole absoluutselt minu pärusmaa. Sisestasin nii endale kui teistele, et kurat võtaks ma olen siiski kokk mitte pagar-kondiiter.  Aga nagu kokkamisega siis ka küpsetamise ja kõige sinna juurde kuuluvaga on vist see, et mida rohkem sa proovid ja möllad seda huvitavamaks asi muutub. Ja no kui teised hakkama saavad kuidas siis mina saan kehvem olla. Eks ma olen tegelikult kokana töötades pidanud üht teist ikka kokku keerama ka aga sellega on alati see teema, et kui vähegi võimalik hiilid kõrvale ja lased seda teha kellelgi kellele see meeldib ja kes asjast rohkem jagab.
Ilmselt on senini mind eemal hoidnud hirm midagi valesti teha ja totaalselt pekki keerata. Mul on peaaegu alati midagi valesti läinud või pole lõpptulemus olnud selline nagu ma lootsin. Igatahes olen nüüd viimaste kuude jooksul proovinud katsetada ja sisestada endale, et pole see asi tegelikult nii hull midagi. Kuna praegu on pikad pühad ja aega palju otsustasin teha midagi magusat aga hoopis teistsugust kui lihavõteteks kohane. 

Kuna ma enamus ajast kokkan ja küpsetan ilma igasuguste kindlate retseptideta siis nii ka seekord...


KOOSTISOSAD:
Põhi: 200g Selga šokolaadiküpsiseid ja 80 võid (mina kasutasin umbes 150g hapukoort).
Esimene kiht: 400g Otto toorjuustu, 200ml Farmi vahukoort, 1tl rohelist toiduvärvi, 3 lehte lehtželatiini ja 100g suhkrut.
Teine kiht: 400g Otto toorjuustu, 150g külmutatud maasikaid, 150g külmutatud vaarikaid, 150g suhkrut ja 6 lehte lehtželatiini.

Kuna ma otsustasin teha kihilist toorjuustukooki ja nagu mainitud polnud mul mingisugust kindlat retsepti. Läksin poodi ja ostsin toorained mis omavahel sobivad ja mis mulle meelepärased on. Mõningad asjad olid ka juba varem kodus olemas..Igatahes kogu koogi jaoks vajamineva tooraine hind tuli Selveris osteldes ligikaudu 15 eurot.

Esimese asjana pean ära mainima, et algajana panin põhjaga totaalselt mööda, aga eks vigadest õpitakse. Tegelikkuses oleksin pidanud põhja tegemiseks kasutama küpsiseid ja sulatatud võid, aga kuna ma poes unustasin võid osta kasutasin hapukoort. Tänu sellele jäi põhi pisut kleepuv ja pehme - teinekord olen targem. Ideeliselt tuleks siis purustatud küpsised(kasutasin  Selga šokolaadiküpsiseid kaks pakki) ja sulatatud või omavahel ühtlaseks massiks segada ja suruda lahtikäiva koogivormi põhja. Mina ladusin veel äärde värskeid maasikaid, et kook hiljem visuaalselt huvitavam paistaks.

Järgmiseks tuleb valmistada esimene kiht..selleks sega omavahel toorjuust(Otto toorjuust 400g), vahukoor 200 ml, suhkur (panin maitse järgi), roheline toiduvärv ning laimi koor ja mahl. 
Kõige keerulisem osa on želatiini lisamine. On kaks võimalust kas kasutada lehtželatiini või pulbrit. Minu jaoks tundus lehe kasutamine lihtsam viis. 1 dl vedeliku kohta peaks kasutama ühte lehte. 
Esmalt tuleb lehed külma vette paisuma panna kuni need pehmeks muutuvad, pigista liigne vesi lehtedest välja ja kuumuta väheses vees(ühe lehe kohta kuni 2spl vett). Keema ei tohi lasta, see vähendab želatiini toimet. Kuni valmistad uut kihti lase eelmisel seni külmas seista.
                                         
Järgmise kihi valmistasin maasika-vaarika toormoosist mille segasin toorjuustu ja želatiiniga. Kihilise koogi valmistamisel tuleb silmas pidada, et enne ei tohi uut kihti peale kallata kui eelmine on korralikult tardunud. Selle kihi juures tekkis mul jälle tunne, et tahaks alla anda ja koogi sõna otseses mõttes vastu seina visata. Eelmine roheline kiht oli kenasti tardunud ja kõik nagu toimis, kuid ma ei osanud arvestada, et happelise kreemi jaoks tuleb kasutada rohkem želatiini. Roosa kreem ei tahtnud kuidagi tarduda ka peale kolme tundi külmas seismist. Mul ei jäänud muud üle kui kreem ettevaatlikult kaussi tagasi tõsta, uuesti vahustada ja lisada topelt kogus želatiini. 

Muidugi olin ma enda peale üsna tige ja sain jälle mitu tundi rohkem oodata aga nii hea tunne oli näha, et asi lõpuks toimib.
Kui viimane kiht on poolenisti tardunud võib kooki vaikselt kaunistama hakata, see tagab selle, et marjad ja igasugu muud kaunistused jäävad ilusti kihi külge kinni ja ei hakka hiljem koogi lahtilõikamisel segama. 

Kui kook on kõige meeldivaga kaunistatud ei jäägi üle muud kui oodata. Õnneks võttis see ootamine seekord paar tundi. 

Nagu pildilt näha ja ma ka mainisin jäi põhi liiga vedel. Aga maitset see ei seganud. Sõbrad sõid ja kiitsid. Esimese sellise koogi kohta jäin ise rahule ja eks järgmine kord saab juba paremini.

Tuesday, March 20, 2018

Rukkileib..see päris ehe


Läbi aastasadade on rukkileib saatnud Eestimaa inimest hällist kuni hauani. Vanasõna "Austa leiba, leib on vanem kui meie", viitab rukkileiva erilisele tähendusele eestlase hinges. Aegade jooksul kujunes leib kogu toidu võrdkujuks, sellega on seotud palju kombeid, uskumusi, vanasõnu, rituaale. See on olnud üheks kõige olulisemaks toiduks, kõiki teisi toite nimetati leivakõrvaseks.
   

 Otsustasin ka mina leivateo käsile võtta. Olen selle kohta igasuguseid jutte kuulnud. Kes räägib, et juuretise tegu on paras peavalu, teine ohkab, et selle jaoks on spetsiaalset ahju vaja ning kogu protsess võtvat liiga kaua aega. Jah, aeganõudev on ta küll aga see tulemus.....Ma ei taha enam kunagi poest leiba osta, seda päris ehedat maitset ei ületa mitte ükski poes müügil olev masstoodang. 

Kuna mul ei õnnestunud juuretist saada pidin valima pikema protsessi ja alustama täiesti algusest. Müügil seda pole, kuid kõlbulikku leivajuuretist saab täiesti ise teha.Võimalusi on mitu, mina valisin järgmise...Võta kaks kuni kolm tahket leivaviilu ( mina kasutasin Muhu Pagari leiba ) ja pane need keefiri, peti või õunamahlaga likku (kasutasin keefiri ), kata anum kilega ja jäta sooja kohta käärima. Esimesel korral kulub selleks maksimaalselt kuni kaks päeva. Kõik on õige kui segul on hapukas, peaaegu isegi õllet meenutav lõhn.

Sellega leivategu veel kaugeltki ei lõppe. Segule tuleb lisada umbes 500 ml käesooja vett ja rukkijahu, et tekiks selline keefiri paksune kört. Kata kauss rärikuga ja jäta uuesti sooja kohta hapnema 10ks kuni 12ks tunniks.

Paksule käärinud juuretisele lisada 2 tl soola ja 1 dl suhkrut. Vähehaaval lisada juurde soovitud jahu...rukkijahu, mitmeviljajahu, nisujahu ( mina kasutasin vaid rukkijahu ) ja sõtkuda kuni taigen on paraja paksusega. Võta taignast peotäis juuretise jaoks ja jäta sooja kohta kerkima, et saaksid ka järgmine kord leiba teha ning ei peaks uuesti algusest alustama. Nüüd võib leivataignale lisada seemneid, rosinaid, pähkleid, liha, ürte vms ( kuna mina tahtsin klassikalist leiba lisasin ainult köömneid ). Pane tainas vormi mille oled varem võiga määrinud, hästi sobib tavaline keeksivorm. Kui sul vormi pole saad märgade kätega taignast pätsikese vormida ja seda lihtsalt ahjuplaadil küpsetada. Lase taignal enne ahju panekut umbes 2 kuni 4 tundi soojas kohas kerkida, et vorm ilusti täis oleks. Nii tuleb kõrge ja ilus leib.  

Kerkinud leiba küpseta 200 kraadi juures tund kuni poolteist. Küpsemise aeg sõltub muidugi ka ahjust. 

Mitte miski ei saa hea kodus küpsetatud leiva vastu! 
 JÄTKU LEIBA !